Enne sõjaväkke minekut magasin ma hästi, nüüd kus ma tean, kes valvab Eesti iseseisvust magan ma vähe, aga pärast, kui ajateenistus on läbi ei maga ma üldse, sest ma tean, kes on meie esmased reageerijad ohule.

It's time to take a journey on the wonderful roads made of rainbows. Oeh, kui trippy.

Käisin täna arsti juures seal tehti siis kindlaks, et mul on jalalaba kõõluste põletik. Põhimõtteliselt on mul sellega nüüd range voodi režiim, aga ma ei suuda enam pikali olla. Tahan välja minna liikuda ja seda ma ka teen ega ma siis väljas päris jooksma kuku kohe. Vähemalt palavik on üle läinud ei mäletagi millal mul oleks kolm päeva järjest kõrge palavik olnud.

Kuidas hinnata seda, kui haige sa oled? No sa oled ikka päris haige, kui sööd piparkooke nussaga.

Aksepteerin fiktiivseid kotte, mis on täidetud tervisega. Aitäh.

Ei soovi enam embleeme külge õmmelda, kuigi peaks mainima, et olen muutunud suhteliselt osavaks õmblejaks, mis kord saab külge õmmeldud ei tule enam ära :O!

Vincent Van Gogh. Everyone said to him, "You can't be a great painter, you only have one ear." And you know what he said? "I can't hear you."

Värske noorem-seersant high fives.

Nii siis olen nüüdsest Evakuatsiooni grupi ülem/parameedik kuigi mul pole veel meediku väljaõpet. Seitseteist Jaanuar lähen Tallinnasse Vahipataljoni eriala väljaõppele vahva. Ah, et miks vahva? Teised külmetavad samal ajal metsas ja harjutavad oma jagudega, aga mina olen soojas toas õpin meditsiini.

Eile tegi härra kapten head nalja meie kulul. "Alates homsest alustame väljaõppega ja läheme puhkusele alles kakskümmend neli Detsember." Sõna otseses mõttes nirises sitt saapasäärde. See oli päris karm nali peaks ütlema ja me poleks ausalt öeldes kahelnud ka, et see nii on, aga õnneks ikka polnud.

Nii siis PUHKUS!

Täna ärkasin vara pool seitse õhtul on vara minu jaoks. Enesetunne on jube paha. Ärgata kohe üldse ei taha. Kergelt allergiline valgusele. Pange tuli kustu aitäh.

No eks seda oligi arvata, et vähemalt ühe kolmest eksamist, mis eelmine reede oli kukun ma läbi ja istun nädalavahetusel sees. Meditsiin, varustamine olid lihtsad, aga mingi väliteenistuses läksin ikka päris mõnusalt alt. Õnneks minust veel sellepärast kapralit ei saa nii, et võin kergendatult hingata. Kõigest üks nädal veel jäänud siin Noorem Allohvitseri kursusel. Teisipäev-Kolmapäev 63 kilomeetrine rännak kaasas teravmoon, et kaitsta ennast karude ja huntide vastu? Jah seda mõtlesingi mina kah, et teravmoon või? No selge pole ime, kui keegi ennast jalga laseb ma arvan. Miskipärast tundub see 63 kilomeetrit nii tühisena pärast seda kõike, mis on sellele eelnenud. Paldiskis meie kompanii ülem tegi meist ikka nii karmid mehed.

Holy smokes no on ikka video. Kui maailmalõpp näeb nii hea välja jään seda ootama :D

#4! Kahjuks suutis, kaamera leida alati mu tagumiku üles, aga kuna fotograaf ei tulnud mind pildistama siis pole hullu. Khm kus on minu vännid? Kes mind pildistamas käivad. Minu ego kannatab arrr.

Sõin spinatipirukat üli hea oli.