Teisipäeva hommikul kell 04:00 tuli öine äratus kuna üks jagu ei käinud hommikul võimlemas tänu sellele saime teha pikemalt hommiku võimlemist ehk siis läksime territooriumilt välja Tallinna peale jooksma lahingrakmetes väga lõbus arvestades seda, et kell 09:30 oli väljasõit rühmaparameediku eriala kursuse lõpurännakule mõnusalt soisesse rabasse Kõrvemaale võrratu lihtsalt. Läbisin oma jaoga kolmkümmend seitse kilomeetrit kõigest kahekümne ühe tunni ja kahekümne kolme minutiga väga viis. Tagasi sõites olid silmad pahupidi peas ja kõik nokkisid. Ma muidugi suutsin oma istmelt maha kukkuda ka õnneks oli vahekäik seljakotte täis läks hästi. Rännak oli kindlasti raskeim, mis siiani on olnud. Üks võitleja vajus jääst läbi juba rännaku alguses ja kauguses jäi paistma ainult peanupp muidugi olin ma esimene, kes kohale tõttas olles siis lähim talle kõik sai korda. Sai siis rännatud radadel, mille põdrad ja metssead olid lumme tekitanud väga mõnus vähemalt ei pidanud olema puusani lumes. Jääl liikusime ka tihti teades riski, kuid asi oli seda väärt lõppude lõpuks. Suvel läheks kindlasti uuesti, aga talvel pigem mitte liiga koormav lihtsalt. Homme saabki siis see ilus elu meil siin läbi ja läheme tagasi Paldiskisse ouje.

Teist nädalavahetust juba sees proua leitnant pööras lõpuks ära. Äärmiselt kurvastav ta on ju nii meeldiv inimene. "Õpime" esmaspäevaseks eksamiks kus peab sajale küsimusele vastama. Järgmine nädal saab olema ka viimane siin võrratus urkas Tallinna Vahipataljonis. Kahju on lahkuda, aga samas ei jaksa ka enam siin kohe üldse. Paldiski tundub nii ahvatlev praegu, aga ma tulen veel siia Tallinnasse tagasi juhul, kui mõne eksami läbi kukun, mis olid sel reedel (Traumahaige käsitlus, Elustamise ABC, Veeni punkteerimine, Desmurgia, Lahastamine, Kannatanu transport). Väikesed kahtlused on lahastamise suhtes loodame, et siiskis läks õnneks. Tavaliselt mul pole üldse õnne, aga olen loll ja lootus sureb viimasena. Ootamas on ees ka rännak, mis saab olema kuskil rabas ja lund ei ole vähe sajab isegi veel juurde. Põlv annab ka tunda mõtlen veel, et kas tervis lubab. Ei tahaks olla nõrk ja alla anda, aga ega need põlve probleemid kuskile kao. Eelmine nädalavahetus vaatasin filmi "Mr. Nobody" äärmiselt huvitav filosoofiline armastuslugu mitmes dimensioonis/elus. See on üks neist filmidest.

Paldiski we shall be united soon yet again my love.

Mulle meeldivad pikad jalutuskäigud kuuvalgel ööl rannas, jäähoki ja naised. Sulle?

Flower Fairy - Gingerbread Man

Otsin sõpru!

Vaatasin eile House'i päris jube stseen oli ikka kus nad inimest nii öelda "elustasid". Tekkis soov vajuda maa alla hullemal juhul silmad peast välja torgata. Päästis päeva Kene Vernik oma Mimicry videoga "Heat". Suur tänu sulle! Ps ma tean, et House on make belief, aga siiski võiks vähemalt püüelda realismi poole?

Kolmapäeval oli vetelpäästja kursus väga hull teen aplausi kõigile vetelpäästjatele, kes on reaalselt suutelised inimest päästma vees. Sai siis ujutud nii sõjaväe vormis, kui ka ilma igatahes on minu ujumised selleks aastaks ujutud päris ränk oli, aga no hakkama sai kuidagi.

Täna tegime päev läbi jaoga traumahaige käsitlust eks esimene kord läks kohe väga aia taha teine kord tegime parima tulemuse lahingpaarilisega. Auskulteerimine, veenitee rajamine, hapnik peale, komplemine, kaelalahas, RR mõõtmine, Hapniku saturatsiooni tase mitte päris selles järjekorras ja neid asju on veel mida teha, aga üles loetletud on põhilised tehtavad protseduurid ja pealegi tuleb osi asju teha mitu korda, et jälgida patsiendi seisundit kõik komplikatsioonid ei löö ju kohe välja.

On olnud vaimselt väsitav nädal, aga homme saab õnneks linnaloale.