Thirst

Ootasin mis ma ootasin, ootasin nii kaua, et unustasin täiesti ära, et ootasin seda filmi. Tegu siis Cannes'i filmifestivalilt läbi käinud filmiga, mis sai žürii auhinna, kui ma ei eksi. Jättis sellise huvitava mulje mulle, et pean selle filmi kuskilt saama ja ära vaatama. Käis läbi ka Eesti kinodest PÖFF'i ajal, aga kahjuks märkasin liiga hilja seda ja kõik linastused olid juba ära olnud.

Nii siis film räägib preestrist, kes otsustab ennast ohverdada inimkonna hüvanguks, et nad saaks töötada välja vaktsiini mingi "haiguse" vastu. Ei tea ei pannud sel ajal väga tähele, et mis mida jne. Läheb siis natuke aega mööda ja vaktsiin ei näi toimivat ning ta sureb samal ajal, kui talle tehakse vereülekannet. Hetk hiljem hakkab ta ümisema ja on imekombel terve. Keegi ei mõista kuidas on see võimalik. Veri oli vampiiri oma ja nii ta siis võitleb oma uskumuste ja januga igapäevases elus.

Hea vaatamine oli soovitan ka teile kallid lugejad, kui olete huvitatud veidi ebatavalisemast, süngemast filmi kogemusest.