No nii haarasin kuldsest võimalusest kinni ja hüppasin arvuti taha.
See nädal läksime siis Whiskey 3 häirega kell 3 öösel metsalaagrisse. Päris kurnav laager oli. Kokku saime viie päeva jooksul maksimum 10 tundi magada.
Keerasin käru ja sain ka oma jaoga motivatsiooni palki kanda. See oli äärmiselt motiveeriv peaks mainima, aga vähemalt ei pidanud ma telliskivisid oma rakmete külge riputama või siis puidust relva voolima ja seda õlal kandma. Üks sell käis üldse ämber rakmete küljes ringi. No sellest ma ei saanud kohe üldse aru.
Magasime pibide all e. telkmantlitest tegime telgid ja siis viskusime sinna alla. Koguaeg oli häire häire aa pimedas oma kaevikusse jõudmine on ikka paras tsirkus. Ma ei tea, kui mitu selli öö jooksul minu kaevikusse kukkus tsipa ebameeldiv. Viimasel ööl pidime kaevikus magama ja päris hea oli. Kui magasin telgis siis häire ajal sain kohe üles, aga kaevikus magasin nagu nott mingi sell karjus mu peale 10 minutit ennem, kui ma üles ärkasin. Nii siis kaevik > pibi.
Iga päev sõid oma rosinaid ja halvaad, sest sprotid pole just minu jaoks ja neid külmi toite polnud aega teha ja kõht nüüd nii tühi ka polnud. 5 kilo võtsin alla 4 päevaga põhimõtteliselt väike hookus pookus.
Orienteerumis päeval sain esimese koha ja sain võimaluse minna Valgejärvele ujuma õhtul! OUJEE see oli nagu parim, aga osad said nii kaua kaldal palki hoida kuni ma ujumas käisin. Mingi 12km läbisin 2h 30min. Veepudel oli tühi paar jõhvikat korjasin üles ja sõin ära, aga vihma sadas nii palju, et sain läbimärjaks koos varustusega, mis omakorda muutus mitu mitu kilo raskemaks.
Aga olgu rahvas ma nüüd lippan. Olge muhedad edasi.
pühapäev, 15. august 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Päris...KARM elu, peaks mainima! :O Jõudu! :)
Alati võiks ju hullem olla :-D
Aga jah jõudu tarvis ;-)
pibi on tore sõna, henri
aga mul on raskusi hetkel ducati saamisega, kannatust
Postita kommentaar