Metsa läksin ma, metsa läksid sa, metsa läksid kaks karu, jahimees ka.
Täna siis kümneks päevaks metsa oh seda toredust. Päike paistab, ööd on kuivad.. yeah right.
Saab süüa kümme päeva järjest halvaad, näkileiba koos meega.
pühapäev, 24. oktoober 2010
neljapäev, 14. oktoober 2010
pühapäev, 3. oktoober 2010
laupäev, 2. oktoober 2010
Käisime täna Tori kirikus Tänujumalateenistusel. Möödunud on 20 aastat selle kiriku taastamise algusest. Kirik oli hästi taastatud eriti meeldis mulle selle kiriku puidust lagi. Mälestasime ka Iraagis ja Afganistaanis langenuid. Isegi president Rüütel oli kohal ja 1. Jalaväebrigaadi ülem. Saime ka torti ja tagasi tulles käisime Keila Selveris magusa lett tühjendati sõna otseses mõttes ära, aga ei mõnus oli vahelduseks bussiga sõita mitte MANi kastis.
No nii olen siis ametlikult nooremallohvitseri kursusel heal juhul saan seersandiks, halvemal juhul kapraliks. Tõsi ta on, et kerge ei saa see olema praegu on kaks nädalat teooriat 24/7. Isegi nädalavahetustel on tunnid. Päris palju kuiva teooriat, mis kohe kuidagi ei lähe alla ilma klaasi piimata. Piimaks on siis sõdurikodu või külalistepäev, millest viimane jääb muidugi see nädal ära väga viis.
Meil oli lipurännak laupäeva öösel vastu pühapäeva. Rändasime 35km ja teenisime checkpointides kingitusi (liivakotte). Päris hull mu jagu sai 12 täis kotti. Õlad olid päris muljutud, aga pole hullu sain hakkama alati, saan hakkama. Käisin soos sumbates mitu korda pikali ja sain üleni märjaks. Ületasime ka jõge, aga see polnud eriliseks takistuseks, kuna me olime juba kõik läbimärjad. Kõige hullem oli, aga 24h söömata olemine. Õnneks oli ühe tee ääres valge klaari õunapuu. Väga maitsvad õunad olid. Vahepeal kandsin kahte 60kg seljakotti korraga, aga see kulutas nii palju energiat, et olin lõpuks sunnitud sellest loobuma kuna süüa ju ei saanud. Vähemalt ei tekkinud vesiville jee. Aitab kah vast tervitaksin oma metsikuid kiisusid ja paari seltsimeest, aga olgu rahvas olge muhedad.
An apple a day keeps the doctor away.
Meil oli lipurännak laupäeva öösel vastu pühapäeva. Rändasime 35km ja teenisime checkpointides kingitusi (liivakotte). Päris hull mu jagu sai 12 täis kotti. Õlad olid päris muljutud, aga pole hullu sain hakkama alati, saan hakkama. Käisin soos sumbates mitu korda pikali ja sain üleni märjaks. Ületasime ka jõge, aga see polnud eriliseks takistuseks, kuna me olime juba kõik läbimärjad. Kõige hullem oli, aga 24h söömata olemine. Õnneks oli ühe tee ääres valge klaari õunapuu. Väga maitsvad õunad olid. Vahepeal kandsin kahte 60kg seljakotti korraga, aga see kulutas nii palju energiat, et olin lõpuks sunnitud sellest loobuma kuna süüa ju ei saanud. Vähemalt ei tekkinud vesiville jee. Aitab kah vast tervitaksin oma metsikuid kiisusid ja paari seltsimeest, aga olgu rahvas olge muhedad.
An apple a day keeps the doctor away.