No nii olen siis ametlikult nooremallohvitseri kursusel heal juhul saan seersandiks, halvemal juhul kapraliks. Tõsi ta on, et kerge ei saa see olema praegu on kaks nädalat teooriat 24/7. Isegi nädalavahetustel on tunnid. Päris palju kuiva teooriat, mis kohe kuidagi ei lähe alla ilma klaasi piimata. Piimaks on siis sõdurikodu või külalistepäev, millest viimane jääb muidugi see nädal ära väga viis.
Meil oli lipurännak laupäeva öösel vastu pühapäeva. Rändasime 35km ja teenisime checkpointides kingitusi (liivakotte). Päris hull mu jagu sai 12 täis kotti. Õlad olid päris muljutud, aga pole hullu sain hakkama alati, saan hakkama. Käisin soos sumbates mitu korda pikali ja sain üleni märjaks. Ületasime ka jõge, aga see polnud eriliseks takistuseks, kuna me olime juba kõik läbimärjad. Kõige hullem oli, aga 24h söömata olemine. Õnneks oli ühe tee ääres valge klaari õunapuu. Väga maitsvad õunad olid. Vahepeal kandsin kahte 60kg seljakotti korraga, aga see kulutas nii palju energiat, et olin lõpuks sunnitud sellest loobuma kuna süüa ju ei saanud. Vähemalt ei tekkinud vesiville jee. Aitab kah vast tervitaksin oma metsikuid kiisusid ja paari seltsimeest, aga olgu rahvas olge muhedad.
An apple a day keeps the doctor away.
laupäev, 2. oktoober 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar