Elas kord minu naabruskonnas Mari. Maril jooksis alati järel suur poiste kari. Päris võluv naeratus, üsnagi särav teine oli. Päevast päeva korvpalli suvel sopsutasime väga lõbus oli. Kordagi kurbust ei peegeldunud ta silmis. Igal õhtul teda terve kamp koju saatis, sest siis sai ju vastutasuks kalli.
Eelmisel aastal, kui kohtusime hambaarstiks soovis saada teine. Naeratus ta näol oli sama siiras nagu ta seda oli esmakordsel kohtumisel.
Nimi muudetud, et säilitada isiku privaatsus.
laupäev, 26. veebruar 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar