Tšillisime veits Rummu tuhamägede peal. Kümme sammu mäest üles ja edasi said vaid meetri. All rahvas lehvitas, vilistas, hõiskas elas kaasa põhimõtteliselt.. mingid kohalikud. Oli ka raskeid hetki mil rühma motivatsioon oli hääbumas.. olime valmis alla andma, aga EI. Me läksime lõpuni välja võtsime ennast kokku nagu õiged piraadid. Arrrgh! Shiver me timbers matey.Olime veidi halvasti ette valmistunud, sest keegi ei kujutanud ette et sumpame lõppude lõpuks kaelani lumes. Tekkisid lumelaviinid, mille kõige suuremateks soovideks oli meid elusalt matta, aga ei me hüppasime laviinilainetest lihtsalt üle vot. Alla mõnus liug 100 meetrine või nii iluuus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar