Mõtled küll et klassikaline muusika, mis jama see on mida keegi mulle CD pealt kuskilt laseb CD-mängijalt läbi juhtmete kõlaritesse, mis omakorda võnguvad helilaineid tekitades. Täiesti absurd ju kas ma pean seda taluma? Pange ikka drum'n'bassi, liquid funki, acid rocki kõike muud, aga mitte ainult klassikalist muusikat. Säästke mind palun sellest.
Kõik see muutub hetkel mil kõnnid külmal kargel tänaval, lähed soojendama ennast Estonia kontserdisaali. Sisse jõudes sulgub uks su järel ja ei kuule enam tänavate valitsevat kaost ja müra. Koridorides kõlab muusika, mis vaikselt meelitab sind kontserdisaali ukslävele. Hoiad korraks hinge kinni ja kuulatad seda maagilist heli, heli mis tuleb seest. Unustad ennast hetke.
Ennem kui aru saadki istud sa saalis. Tühjus valitsemas ruumi. Ainult sina ja orkester, see pole enam CD pealt kuulatava orkestri musitseerimine. See ongi täiesti elava orkestri poolt esitatav teos. Suled silmad ja lihtsalt kuulad, tekib sisemine rahulolu. Ei tahakski siit kohalt enam lahkuda ma, las jääda kõik nii nagu on. Pala lõppeb siis keegi ütleb "Teeme kohvipausi". Tõttan saalist välja, lükkan lahti Estonia kontserdimaja välisukse.
Olen jälle tagasi siin külmas kõledas maailmas. Peagi vajub unustusse see mis oli just olnud, üles vaadates otsin seda sinist taevast. Sama sinist nagu sinu silmad. Mida kahjuks leida ei suuda. Libastudes teel pehmendamas langemist lumehang, ohkad endamisi ja lihtsalt oled.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar