kolmapäev, 30. juuni 2010

Ärkasin, aga ei olnud ärkvel.
Olin väsinud, aga samas täis energiat.

Käisin siis jõusaalis ja ujumas, kui lihtsalt hulpimist saab ujumiseks kutsuda.
Jõusaali akvaariumis oli surnud kala uskumatu, et keegi märkaks seda. Väga imetlusväärne Merit sul oli vist väga igav, et sa seda akvaariumit nii kõvasti uurisid ja puurisid. Mingi hetk juba kartsin, et akvaariumi klaasi tekib mõra :D

"Miks sa nii musklis oled?" Oujee no ma ei tea niisama. Tegelikult pole ma musklis.

Khmm läksin kapi ust avama, et ujumis asjad välja võtta. Kapi uks ei tahtnud avaneda jamasin oma viis minutit ja olin teel juba üles, et uurida miks mu kapp ei avane. Õnneks taipasin proovida kõrval kappi. JAH ma ei teadnud, mis number kappi ma oma asjad panin. Well that's a first :D

Kaks korda oleksin äärepealt ära uppunud, aga keegi ei tulnud päästma köh-köh. Siis võistlesin mingi viie aastase lapsega, kes suurema plärtsu vette hüpates maha paneb vist ma pole päris kindel mille põhjal sisse hüppeid hinnati. Tean vaid, et ma kaotasin talle. Tegelikult ma lasin tal võita. Pärast ta veel narris mind, sest ma ei "julgenud" torust alla lasta. My feelings were hurt. Well not really. Vähemalt polnud mina see, kes vees teeskles, et on hai või allveelaev. Allveelaev, kes ei läinud ükski kord vee alla täiesti. Olgu no üks kord siiski käisid ära :D

But all in all it was good and as Borat would say "I like"

Õhtul üks vanem mees küsis minult, et kas tänapäeval veel keegi siis kuulab veel Hendrixit, sest mul oli Hendrixi särk seljas. Ma ütlesin, et muidugi ma kuulan koguaeg. Ta siis kurtis mulle, et tema tütar kuulab seda neegrite värki. Samal ajal ise järgi tehes neegrit räppimas. Päris koomiline oli peaks mainima.

Kommentaare ei ole: