The Running Man

Neli koma kaheksa kilomeetrit? Ei hoopis seitse koma kaks kilomeetrit.

Läksin jooksma, ei teadnud mida arvata, teist päeva järjest jooksma pole seda varem eriti ette tulnud. Sain siis oma nelja kilomeetriga maha ja tunne oli liiga hea, et veel lõpetada. Panin kohe kolm koma kaks kilomeetrit otsa. Kahjuks oli see õnn või ebaõnn, aga paremal jalal tuli peal lahti. Ma võtsin selle riski, et pooleli olev ring lõpetada lahtise paelaga joostes teades, et see võib kurvalt kraavis lõppeda. Sellegi poolest olen enda üle uhke seitse koma kaks kilomeetrit suve pikim vahemaa, mis ära joostud on. Kõndisin veel kaheksasada meetrit otsa higipisarad silmis, et maha jahtuda ja samas saada kokku kaheksa kilomeetrit.

Nüüd mõtisklen endamisi, et kuidas ma suutsin ikka nii palju maha joosta. Kas oli see ajamata habe või nina nuuskamine enne jooksmist? Perhaps it's just my oozing awesomeness. Eks järgmine kord lähen järgmisele rekordi üritusele kaksteist kilomeetrit. Peace and love! Peace and love! ;)