Oh! Ma ei mäletagi millal keegi viimati jõulukinki tehes on suutnud üllatada. Igatahes oli see täiesti ootamatu ja suurepärane! Press play engage repeat.

Hugh Laurie Let Them Talk (Special Edition) - Jaa Henrile meeldib House.

Oh them blues. Alati on hea saada midagi mida ei tule raadiost või noh üldiselt mainstream meediast söögi alla ja söögi peale.

Naaber, kes veel viimase jõuga trepist üles kõnnib pärast karmi keemia ravi. Vanaisa, kel maovähk siirded ulatuvad juba maksa. Alates neljapäevast hakkab ta saama keemia ravi. Muidu olen küll kõigutamatu, aga kuradima raske on näha neid kalleid inimesi sellises seisus.

Üldse on vallanud mind kehv sisetunne. Olen eitanud seda juba mitmeid kuid. Lõbusa naeratava palge all peitub tegelikkus, mis näeb välja nagu tahmunud lörts.

Inimlikkus on nii ebainimlik.

DJ Okawari - Kaleidoscope (Feat. Tekitha)

The Roots - One Time (Feat. Phonte & Dice Raw)

Ma mõtlesin, et jää on libe, aga muda on veelgi libedam. Külili mutta käia on ikka päris ebameeldiv, sest jääl jääd sa üldjuhul siiski kuivaks, kui just pole sula ja loik maas on. Pingsalt ootan juba lund täis, külma, jäist talve, aga no kohe kuidagi ei taha lumi taevast langeda.

The Rasmus - Chill

Kaktus läks ümber, aga püüdsin kinni, et maha ei kukuks. Kas asi oli seda väärt? Vaevalt küll kämblatäis okkaid oli välja vaja tõmmata. Ärge muretsege kaktus jäi terveks.

Marky Mark & The Funky Bunch - Good Vibrations

Wiz Khalifa - The Race

Aasta oli siis 2002, kui ma õigesti mäletan. Ameerikast saadetud pakid saabusid meie väikesesse koolimajja. Kõik olid äärmiselt vaimustatud ka mina. Ei suutnud oodatagi, et oma pakk lahti teha, kui seda lõpuks tegin sain üllatuse osaliseks. Pakis olid pliiatsid, mingit muud pudi-padi ja miniatuurne Piibel. Iseenesest pole Piiblil midagi viga. Olen käinud Pühapäeva koolis ja tean nii mõndagi. Valdaval enamusel oli pakis midagi usuteemalist. Kas me oleme/olime metslased teiste silmis? Ketserid, kes ei pea lugu mitte millestki ja ei usu mitte millesegi?

K'naan - Take A Minute

Mismõttes sa ei söö kurki? Kas tõesti on olemas selliseid inimesi, kes ei söö kurki? Jah on küll maru imelik, aga võta näpust nii on.

SBTRKT - Wildfire

Tere maailm üle pika aja leian end siit blogosfäärist. Ausalt öeldes olen väsinud. Lubage mul magada järgmised sada aastat ehk siis tunnen end vähe paremini.

Täna hakkasin poole jooksu pealt oksendama õnneks suutsin alla neelata ja sain edasi joosta, kuid siiski natukene tahtis ninast välja tulla suhteliselt mõnus piparmündimaitseline nom. I'm fat süüdistan selles liigset pingi nühkimist ajateenistuses, aga selle eest olen jälle tugevam, kui ennem. Oeh.

Angus & Julia Stone - The Devil's Tears

Kaneel on hea. Ma olen hakanud seda igale poole lisama. Farmi lahja kohupiim rosinatega mille peale puistatud kaneel kindlasti selle suve hitt minu jaoks. Kaneelipannkoogid vahtra siirupiga oujee.

Soul Club - Two Cousins

Pilvikud - Naer

"Ma elasin, nagu ma elasin, ja ma oleksin võinud ka elada teisiti. Ma tegin seda, aga mitte toda. Seda ma ei teinud, toda aga seevastu tegin."

On soe suve õhtu. Kõik aknad on lahti, kuid palav on siiski.

Kõik teavad, kui väike on Eesti, aga pärast ajateenistuses käimist on ta jäänud veelgi väiksemaks. Kohtad tihti neid patsiente, kes sul kiirabi praktikal olid, kes muidugi sind ära ei tunne, aga ega see mind ei morjenda. Ikka ja jälle tuleb keegi tee peal vastu ja noogutab sulle ning sa vastad neile samaga, sest alles neli päeva tagasi olid sa nendega ühes ja samas üksuses, olid osa ühest tervikust.

Käisin eile Kristiine linnaosa avastamas õigemini kõndisin jalgsi ühes linna otsast teise, sest ei raatsinud osta trammi piletit. Ma ei tea miks, aga teekond mu peas oli palju lühikesem, kui tegelikkuses. Valisin siis spetsiaalselt sellise teekonna mida ennem käinud pole kõik oli äärmiselt silmi paitav, aga no siiski paar inimest pidi mu ees otse teele oksendama.

Uhked vanad majad fassaadis hargnevad mõrad, aga see just näitabki iseloomu. Pole teist samasugust, mis ehiks Kristiine linnaosa.

Ajateenistus läbi ja ei oskagi kohe olla. Täna hommikul käisin jooksmas, üle pika aja sai jälle trenni tehtud jooksin mõnuga, aga kurjam ära väsitas tiba, kuid mitte nii, et enam edasi ei jõuaks selline mõnus. Mõõtsin kaardil distantsi milleks oli 2,8 kilomeetrit ja aeg 13:37.

Hullumaja, lasteaia ja vangla hübriid ja nii ongi.

Mõtlesid, et äkki ajateenistuse lõpuks olukord normaliseerub, aga ei tagasi on meie kallid esimesed kuud, mis said veedetud siin terve suvi. Selline ajude n*ss käib, et anna abi. Küürid mingi paar tundi autot puhtaks ja mingi oss tuleb ütlema, et mu auto on must? Ausalt ka keegi varsti saab :D

Ootan juba millal me oma relvi taas puhastame hakkame hip-hip-hurraaa!

Antonina - Pakike

Laika Virgin - Nähtamatu

No nii lapsed Kevadtorm on läbi jube kahju, et ma raamatut kaasa ei võtnud poleks uskunudki, et nii palju aega jääb teisteks tegudeks. Üks vemps luges seal mingi kuus korda oma mesiniku raamatu läbi. Ütleme nii, et nüüd suudan ka oma mesilastaru ülal pidada põhimõtteliselt. Suutsin taas kord öelda halvasti endast kõrgematele isikutele, kes selles siis süüdi on, et ma ei tunne kõiki Võrust pärit ülemaid, aga hea, et ma suudan ikka nii veenvalt halvasti öelda, et vanemallohvitser/ohvitser lihtsalt liigub edasi ilma sõnagi ütlemata ha. Ootasin enamat sain vähem üsnagi tobe õppus oli. Kustutasin isegi tulekahjut, päästsime kaks maja, aga muidugi selle uudise meediasse jõudmisel oli seda kõike pressiesindaja poolt nii palju muudetud, et halb hakkas. Kõik au sai Kompanii ülem endale kuigi ta ise oli puu otsas, kui pauk käis. Vähemalt sain endale kena joodiku päevituse kuna palja ülakehaga ei tohi ju ringi käia. Bandvagn-ga oli ka tore soos rallitada ja inimesi evakueerida, aga see on ka kõik.

PS jäätis maitses ka hästi :D

Kevadtorm on tulemas. Pigem üks suur kahe nädalane grillipidu, kui torm haha.

Breakbot - Baby I'm Yours

On rahulik laupäev, tarbinud kergelt alkoholi, muhe olek. Täna öeldi mulle, et eesti keel on ilus keel. Eesti keel on tõesti ilus keel nõustun saja protsendiliselt, mis sest, et mul sellega koolis alati raskusi oli ei tahtnud need komad kunagi oma kohta leida ja sellest ka frustratsioon. Üritan igatahes tänapäeval need kuidagi õigesti omale kohale saada, kuigi ma pole siiani päris kindel, et need oma õige koha leiavad.

Semiootikud on ikka lahedad inimesed. Nende mõttemaailm on nii avar ja lai, lai ja avar. Alati nina raamatus, kergelt boheemlaslikud ja igati hea jutuga, aga kui mõnega täitsa sina peale saada siis suhteliselt nilbe mõttemaailmaga, aga just see ongi see, mis teeb semiootikust semiootiku. Oma teenitud raha raiskavad nad esimesel võimalusel narkootikumidele ja alkoholile, võtavad kohe esimest naist ja järgmine päev elavad rahulikult oma elu õnnelikult edasi. Eluks vajavad nad vähe pole kodus isegi külmkappi hoiavad toitu rõdul. Matemaatikutena üsna saamatud vähemalt selline mulje on mulle jäänud. Igatahes kõik semiootikud rokivad.

Hullult tõmbab Bobi poole, aga peab osutama vastupanu tema külgetõmbejõule, sest Bob pole nii hea sulle, kui sa arvad. Bob ise teab ka seda, et ta pole sulle hea, aga siiski pressib peale. Bobi võib leida igalt nurgalt. Bob on kõikjal. Bobi eest pole pääsu ta leiab su alati.

Tahaks osata maalida hea meelega maaliks midagi looks midagi enneolematut. Pea üldiselt kubiseb ideedest, aga teostus jätab soovida. Miks on nii põrgulikult raske panna oma idee lõuendile? Sooviksin teha oma mõttemaailmast copy paste lõuendile vot see võtaks silme eest kirjuks.

Alles hiljuti sattus metsalaagris mu telki üks II aste põletushaavadega kaaderkaitseväelane "Kas keegi on siin meedik?" Alguses ei teinud muidugi välja, kuna olin poolunes ja ei leidnud eriti põhjust püsti tõusta mõtlesin, et äkki läheb ära ja siis muidugi kõik reamehed telgis ütlesid mu nime, et mina olen. Küsisin siis, mis mureks ja mis juhtus. Vastas, et öösel läks magamiskott põlema ja mõlemad jalad ära põlenud katki läinud villidega. Ma ei tea kuidas minule sellised õnnetud alati satuvad, aga väga hea saan jälle harjutada. Kerge ravi Burn Shieldiga ja siis transport laatsaretti. Väga põikpäine oli teine ei tahtnud kuidagi laatsaretti minna, aga ega mina ju järgi ei anna. Andsin lõppude lõpuks talle kella aja kus ja millal olla, et viime ta ära. Ta tuli, läksime ja kõik sai korda või noh saab korda tuleb tükk aega ikka sellise astme põletust ravida hea, et niigi läks.

Tere, mina olen Henri ja ma olen meedik.

Leidke pildilt sõdur ja nii ongi.

Teisipäeva hommikul kell 04:00 tuli öine äratus kuna üks jagu ei käinud hommikul võimlemas tänu sellele saime teha pikemalt hommiku võimlemist ehk siis läksime territooriumilt välja Tallinna peale jooksma lahingrakmetes väga lõbus arvestades seda, et kell 09:30 oli väljasõit rühmaparameediku eriala kursuse lõpurännakule mõnusalt soisesse rabasse Kõrvemaale võrratu lihtsalt. Läbisin oma jaoga kolmkümmend seitse kilomeetrit kõigest kahekümne ühe tunni ja kahekümne kolme minutiga väga viis. Tagasi sõites olid silmad pahupidi peas ja kõik nokkisid. Ma muidugi suutsin oma istmelt maha kukkuda ka õnneks oli vahekäik seljakotte täis läks hästi. Rännak oli kindlasti raskeim, mis siiani on olnud. Üks võitleja vajus jääst läbi juba rännaku alguses ja kauguses jäi paistma ainult peanupp muidugi olin ma esimene, kes kohale tõttas olles siis lähim talle kõik sai korda. Sai siis rännatud radadel, mille põdrad ja metssead olid lumme tekitanud väga mõnus vähemalt ei pidanud olema puusani lumes. Jääl liikusime ka tihti teades riski, kuid asi oli seda väärt lõppude lõpuks. Suvel läheks kindlasti uuesti, aga talvel pigem mitte liiga koormav lihtsalt. Homme saabki siis see ilus elu meil siin läbi ja läheme tagasi Paldiskisse ouje.

Teist nädalavahetust juba sees proua leitnant pööras lõpuks ära. Äärmiselt kurvastav ta on ju nii meeldiv inimene. "Õpime" esmaspäevaseks eksamiks kus peab sajale küsimusele vastama. Järgmine nädal saab olema ka viimane siin võrratus urkas Tallinna Vahipataljonis. Kahju on lahkuda, aga samas ei jaksa ka enam siin kohe üldse. Paldiski tundub nii ahvatlev praegu, aga ma tulen veel siia Tallinnasse tagasi juhul, kui mõne eksami läbi kukun, mis olid sel reedel (Traumahaige käsitlus, Elustamise ABC, Veeni punkteerimine, Desmurgia, Lahastamine, Kannatanu transport). Väikesed kahtlused on lahastamise suhtes loodame, et siiskis läks õnneks. Tavaliselt mul pole üldse õnne, aga olen loll ja lootus sureb viimasena. Ootamas on ees ka rännak, mis saab olema kuskil rabas ja lund ei ole vähe sajab isegi veel juurde. Põlv annab ka tunda mõtlen veel, et kas tervis lubab. Ei tahaks olla nõrk ja alla anda, aga ega need põlve probleemid kuskile kao. Eelmine nädalavahetus vaatasin filmi "Mr. Nobody" äärmiselt huvitav filosoofiline armastuslugu mitmes dimensioonis/elus. See on üks neist filmidest.

Paldiski we shall be united soon yet again my love.

Mulle meeldivad pikad jalutuskäigud kuuvalgel ööl rannas, jäähoki ja naised. Sulle?

Flower Fairy - Gingerbread Man

Otsin sõpru!

Vaatasin eile House'i päris jube stseen oli ikka kus nad inimest nii öelda "elustasid". Tekkis soov vajuda maa alla hullemal juhul silmad peast välja torgata. Päästis päeva Kene Vernik oma Mimicry videoga "Heat". Suur tänu sulle! Ps ma tean, et House on make belief, aga siiski võiks vähemalt püüelda realismi poole?

Kolmapäeval oli vetelpäästja kursus väga hull teen aplausi kõigile vetelpäästjatele, kes on reaalselt suutelised inimest päästma vees. Sai siis ujutud nii sõjaväe vormis, kui ka ilma igatahes on minu ujumised selleks aastaks ujutud päris ränk oli, aga no hakkama sai kuidagi.

Täna tegime päev läbi jaoga traumahaige käsitlust eks esimene kord läks kohe väga aia taha teine kord tegime parima tulemuse lahingpaarilisega. Auskulteerimine, veenitee rajamine, hapnik peale, komplemine, kaelalahas, RR mõõtmine, Hapniku saturatsiooni tase mitte päris selles järjekorras ja neid asju on veel mida teha, aga üles loetletud on põhilised tehtavad protseduurid ja pealegi tuleb osi asju teha mitu korda, et jälgida patsiendi seisundit kõik komplikatsioonid ei löö ju kohe välja.

On olnud vaimselt väsitav nädal, aga homme saab õnneks linnaloale.

"Ma elasin, nagu ma elasin, ja ma oleksin võinud ka elada teisiti. Ma tegin seda, aga mitte toda. Seda ma ei teinud, toda aga seevastu tegin." - Albert Camus, "Võõras"

Surmamõistetu seletab pikalt ja laialt vaimulikule elust. Ei hakanud siia terveid lehekülgi kirjutama. Hea raamat oli soovitan ka soojalt teistele. Tänud soovitajale raamatule tähelepanu juhtimise eest.

Elas kord minu naabruskonnas Mari. Maril jooksis alati järel suur poiste kari. Päris võluv naeratus, üsnagi särav teine oli. Päevast päeva korvpalli suvel sopsutasime väga lõbus oli. Kordagi kurbust ei peegeldunud ta silmis. Igal õhtul teda terve kamp koju saatis, sest siis sai ju vastutasuks kalli.

Eelmisel aastal, kui kohtusime hambaarstiks soovis saada teine. Naeratus ta näol oli sama siiras nagu ta seda oli esmakordsel kohtumisel.

Nimi muudetud, et säilitada isiku privaatsus.

Söön sidrunit suhkruga päris hea on.

Kirjutaksin praegu kuidas ma maadlesin agressiivse krambitajaga, kes ei reageerinud isegi 10mg Diazepamile ja olime sunnitud ta panema vaakumlahasesse. Seda kuidas ma elustasin ühte paadunud alkohoolikut tuba täis viinapudeleid suust eritumas pruuni mao sekreeti, adrenaliini manustades, naatrium kloriidi tilgutades samal ajal ventileerides ja süda masseerides. Raske on leida sõnu selle jaoks. Viidad pikad päevad sees õppides, õppides ja enne magama minekut veel kord õppides, aga siis tuleb see hetk mil kõik õpitu on vaja kasutusele võtta. Jooksed defibrillaatoriga jäisel lumisel tänaval maja poole lootes ise püstijäämisele elamus missugune.

Tallinna Kiirabi ma vist armastan sind.

On olnud tegude rohke nädal palju jõusaali, mis pole üldse hea mulle ja teistele, aga kuna käsku ei saa eirata eks ma siis mõnel päeval tegin vähe leebemalt ja üritasin motiveerida inimesi, kes tavaliselt ei tee peaaegu, et üldse.

Teisipäeval, kui ma ei eksi siis käisin ka lahangul. Jah, ma ei mäleta millal ma mida tegin andestust kallid kaasmaalased. Kahte siitpoolt teispoolsusesse lahkunud inimest lahati. Ühel olid süstimis jäljed ja teisel subkraniaalne hematoom, aga eks neid faktoreid, mis nende lahkumisele kaasa aitasid oli veel ei hakka pikemalt seletama. Ei olnud seal uhkeid skalpelle ja läikivaid tange olid täiesti tavaliselt tööriistad. Kujutasin ise ette midagi enneolematut, aga pidin pettuma, sest see ei tekitanud minus mingeid tundeid, aga päris huvitav oli kuulata ja uurida elundeid paar tundi. Pidime iseenesest olema seal ainult pool tundi, aga venis pikemaks.

Neljapäeval orienteerusin täisvarustuses joostes alguses mõtlesin küll, et no mida veel eks, aga väga mõnus oli. Võib-olla just sellepärast, et ma olin enda grupis alati see, kes tormas ees ja teisi jooksma motiveeris. Neljandaks jäime, sest kaotasime väärtuslikku aega viimast punkti otsides, kuna see oli meelega ära peidetud kuskile okste vahele. Tänu sellele võitsid ka need, kes just viienda punkti olid maha pannud. High five.

Täna siis oli ka kaks tööd. Tegin kahe töö peale kokku viis viga, mis olid üpris lollid, aga eks need jää ka pärast kõige paremini meelde. Esmaspäeval tuleb jälle kaks praktilist tööd. Kardan, et kukun elustamises läbi, sest seal lihtsalt pole eksimisruumi absoluutselt.

Tulemas on ka praktika kiirabis mmm seda ma ootan väga. Tahan juba oma tunked selga tõmmata uuh.

Ansambel Andur - Lapsed ja lennukid

Кризис психологии очень интересный урок.

Tegelikult on üldse MacGyver.
Aga mõtlesin siin, et võiks ju midagi planeerida :O
Helistab siis täna eks.

Merit, mis sa laupäeval teed?
Muideks McGuyver kirjutatakse nii :D

Parameedikute hümn - RPEK 1.11

Enne veel kui voolab veri, tulen sidemega ma
Peatan kohe hemorraagia või langed sa.
Valle-rille, valle-rille-valleraa.

Kui sidemed peaks lõppema, oled homme surnud mees.
Siis kanderaamid ruttavad, on morgi teel.
Valle-rille, valle-rille-valleraa.


Käi põrgu parapleegia, lase elu elada.
Siis kallimaga õrnuseid saab jagada.
Valle-rille, valle-rille-valleraa.

Ei hakanud kordamis kohti sisse toksima, aga vähemalt näete sõnu.
Viis ühe teise laulu poolt, sõnad meie.

No kaameramehel oli mind ikka vaja filmida, kui ma kannan prügikotti seljal? Haha.
Reporter: Uuring kolmandik noorsõduritest tunneb end alandatuna

Nüüdsest siis juba nädal aega Tallinnas Vahipataljonis aega teenitud. Kõik on alanud hästi, kuigi on palju teooria tunde suudavad õppejõud teha seal selle minu jaoks äärmiselt huvitavaks, et siis tunnis magama ei jää. Esimene test on ka juba ära olnud maksimum punktid, mis seal ikka. Meditsiiniline terminoloogia on selge istu viis. Olen vist sündinud meedik. Päris võikaid pilte näidatakse ka teooria illustreerimisteks, aga ma nüüd päris täpselt ei tea, kas see peaks minus mingeid tundeid tekitama või? Suhteliselt külmaks jätavad mind. Kas mul on mingi probleem? Köh psühho köh. Tahaks juba kedagi torkida. Kolme kordne hurraa kanüülidele ja süstaldele. Üks mu tuttav on praegu kursus kõrgemal, mis on 50% kiirabi praktika. Üks naine sünnitas poe kõrval verd oli palju laps saadi kätte ja pärast tuli välja, et naisel oli ka HIV. Lasid ennast cutaceptiga hiljem üle, kuigi kasutasid kummikindaid uh. Ootan juba enda kahte ühe ööpäevast praktikat Tallinna kiirabis. Loodetavasti satub mõni noorem neiu kellele EKG-d teha haha, tõenäosus pole väga suur selle puhul, aga see pole ka olematu.

On ka ümber lükatud erinevaid "müüt"-e minu jaoks. Hämaras ei tohi lugeda ja lugema peab kaugemalt, kui kaks kümmend sentimeetrit.

Kandke mütsi see võib päästa teie elu. Igasugune pehmendus kukkumisel pea peale kahandab teie võimalusi langeda vegeteerivasse seisundisse. Selle ühe nädalaga olen ma aru saanud, kui haprad me siiski oleme.

Täna tekkis ka suur soov lugeda midagi väga sürri ja huvitavat, kui keegi teab mõnda sellist raamatut siis, aga palun andke teada. Sürr on hea kukesupi kõrval.

Nii siis toimus Riigikaitse laager see nädal Paldiskis see läks täiesti edukalt ja tänutäheks sain kollase Tallinna Ehituskooli särgi ja pastaka. Pealegi kapten garanteeris meile linnaload igaks nädalavahetuseks Aprillis, mis on ülimalt positiivne, sest ma pole Paldiskis veel kordagi linnaloale saanud. Major isegi tagus rusikas käega vastu oma rinda ja ütles "Respekt!" meile, mis pole vist kuigi sagedane sündmus ma kipun arvama. Muidugi pärast seda läksin sööma, kukkusin riviplatsil ja mu ropp suu ei seisa ka ikka kinni. Õnneks keegi vist ei pannud tähele. Peaks oma suu seebiga puhtaks pesema.

Sel nädalavahetusel vahime lihtsalt tühja kasarmus või "luuserdame", sest Birgiti sõnul oleme me luuserdajad, kes ei ole valmis kaitsma oma kodumaad. Teisipäeval on siis rännak Vahipataljoni alale, kus alustame lõppude lõpuks meditsiini kursust. No on ka aeg! Olge siis tublid ja jooge piima. Piim on hea.

Õõõvastav närvivalu roiete vahel. Ma ei tea mida jumal mõtles, kui ta sinna närvikimbud pani. Mida sa mõtlesid?

Mulle tulevad judinad peale, kui keegi ütleb suusad või suusatama. Ma ei suuda uskuda, et ma isegi mõtlen osaleda maratonidel see tulev hooaeg, aga see on nii ahvatlev mõtlesin, et teeks Veerpalut veidi. Ootan juba Juunit, et saaks hakata valmistuma. Aeg mine mööda ruttu. Tuleb siis töine suvi jooksu jooksu ja veel kord jooksu kindlasti ka natukene jõusaali sinna sekka. Eks siis on näha, kui väga see kaitsevägi on mu tervise ära rikkunud.

Esmaspäev - Algas see päev siis nagu ikka käisid söömas hommikul ära ja edasi tundi oma uue rühma/jaoga. Esimese tunni lõpus küsis härra kapten meilt, mis kell on lõuna. Kahjuks mitte keegi seda ei teadnud ja nii pidimegi selle välja uurima ning õue jooksma minema. Läksime siis jooksma ja tohoh üks teine rühm passib ühel kõrval teel Paldiski maanteest. Meie meedikud kohusetundlikud nagu me oleme jooksime siiski terve distantsi ära ja see teine rühm võttis meile sappa, kui tagasi tulime. Ülejäänud päev tassisime asju ülevalt alla, et need saaks üle lugeda all korrusel ja siis tõime üles tagasi. Te mõtlete miks seersandid sellega tegelesid? Kõik reamehed olid kapteniga auditooriumis tunnis. Saime ennast taas reameestena tunda. Pärast käisime võsas uue jaoga liikumist harjutamas erinevates olukordades. Päris muhe oli, aga ma ju ei suuda oma suud kinni hoida ja lõpuks pidin olema jaoülem. Vaenlane vasakul! Tõtõtõ särk värk. Lootsin, et ei peagi minema puusani lumme, aga lõpuks tuli siiski korraldus see üks kord ära teha. Talvemõnud ma ütlen, talvemõnud.

Teisipäev - Tavaline rutiin hakkasime tundi minema, aga siis kutsuti meid kapteni juurde kasarmusse ja valiti välja kaksteist õnnelikku, kes saavad olla jaoülemad järgmise nädala Riigikaitse laagris. Kuhu oh üllatust tuleb ka mu vend. Saan täita igasuguseid jooksvaid ülesandeid ja neid ei ole vähe. Lisaks pean kavandama orienteerumis raja ning selle üles panema. Teen ka relvade esitlust päris palju relvi on peaks mainima ja enamusega neist on mul esimest korda kokkupuude, et siis terve päev magasin niisama. Hea töö härra seersant. Õhtul tuli härra veeblil hea idee saata kõik kohal olevad seersandid katuselt lund alla lükkama kuna kõik reamehed käisid samal päeval üllatavalt haigeks jäänud. Johhaidii seda lund oli ka kõrini seal katusel kus me käisime. Tundsime taaskord ennast reameestena. Kas selleks me nägimegi NAK-is vaeva?

Kolmapäev - Hommikul pani härra kapten terve kompanii, kes metsa ei läinud koridori peale pumpama, kuna haiged ei ilmunud välja hommikul. Ülejäänud päeva magasin lõin aega surnuks ja lükkasin lund katuselt alla kuna teisipäeval jäi pooleli.

Neljapäev - Läksime maastikuluurele koos ustava võitlejaga. Kohtasime ka mitmeid ajateenijatest suusatajaid. Otseloomulikult olid tühjaks lükatud lumest ainult suuremad maanteed ja kõrvalteed poolenisti. Ma ei kujuta ette, mis orienteerumine sellest peaks tulema, sest minu ülesanne on teha lihtne orienteerumis rada. Tundub, et tuleb raskem. Tagasi tulles sai kiirelt lõunatatud. Peale lõunat staapi ja sealt edasi relvalattu, et leppida kokku omavahel ajad ning teada saada ettenähtud ülesanded meile. Kandsime kaptenile ette õhtul tulemustest ja ta jäi rahule. Saime ülesandeks reedel ekskursioonil osaleda oujee.

Reede - Kell 8:00 olin siis staabis, aga polnud härra seersanti. L õpuks ta siiski tuli ja andis juhised. Muideks staabis on kohutavalt soe, aga uksed käivad lahti ainult magnetkaartidega ja ma ei pääsenud välja. Kell 11:00 olid jupatsid kohal ja panime leekima. Väljas tuiskas mul polnud üldse külm ainult meeldivalt jahe. Nojah, mis ma ikka oskan öelda tänapäeva noorus e. Facebook generatsioon X mitte miski neid ei huvita, aga õnneks teine grupp oli veidi uudishimulikum. Lõunaks oli gurmee või noh vähemalt võrreldes tavalisega oli see gurmee. Aitäh külalised, et te tulite sõdurid said tänu teile vähe paremat toitu. Kuni kella 16:00-ni "chillisime" ja avati Klub Kasarm pärast seda, kui kõik läksid linnaloale või noh need, kes said need said. Laupäeval saan olla Kompanii korrapidaja vastutus missugune, aga ma pole ju veel olnud isegi rühma vastutav? Fail.

Ja nii ongi :D

PS Leida tekstist kümme kirjaviga.

Ja jääb aega ka joonistada. Need on siis Detsembris tehtud tühja ruumi täiteks.

Miks mu pangakonto nii vähe numbreid näitab € imeb sajaga.
Head uut aastat.