Et nagu wow.. ausalt ka

On olnud tegude rohke nädal palju jõusaali, mis pole üldse hea mulle ja teistele, aga kuna käsku ei saa eirata eks ma siis mõnel päeval tegin vähe leebemalt ja üritasin motiveerida inimesi, kes tavaliselt ei tee peaaegu, et üldse.

Teisipäeval, kui ma ei eksi siis käisin ka lahangul. Jah, ma ei mäleta millal ma mida tegin andestust kallid kaasmaalased. Kahte siitpoolt teispoolsusesse lahkunud inimest lahati. Ühel olid süstimis jäljed ja teisel subkraniaalne hematoom, aga eks neid faktoreid, mis nende lahkumisele kaasa aitasid oli veel ei hakka pikemalt seletama. Ei olnud seal uhkeid skalpelle ja läikivaid tange olid täiesti tavaliselt tööriistad. Kujutasin ise ette midagi enneolematut, aga pidin pettuma, sest see ei tekitanud minus mingeid tundeid, aga päris huvitav oli kuulata ja uurida elundeid paar tundi. Pidime iseenesest olema seal ainult pool tundi, aga venis pikemaks.

Neljapäeval orienteerusin täisvarustuses joostes alguses mõtlesin küll, et no mida veel eks, aga väga mõnus oli. Võib-olla just sellepärast, et ma olin enda grupis alati see, kes tormas ees ja teisi jooksma motiveeris. Neljandaks jäime, sest kaotasime väärtuslikku aega viimast punkti otsides, kuna see oli meelega ära peidetud kuskile okste vahele. Tänu sellele võitsid ka need, kes just viienda punkti olid maha pannud. High five.

Täna siis oli ka kaks tööd. Tegin kahe töö peale kokku viis viga, mis olid üpris lollid, aga eks need jää ka pärast kõige paremini meelde. Esmaspäeval tuleb jälle kaks praktilist tööd. Kardan, et kukun elustamises läbi, sest seal lihtsalt pole eksimisruumi absoluutselt.

Tulemas on ka praktika kiirabis mmm seda ma ootan väga. Tahan juba oma tunked selga tõmmata uuh.

Ansambel Andur - Lapsed ja lennukid