"Ma elasin, nagu ma elasin, ja ma oleksin võinud ka elada teisiti. Ma tegin seda, aga mitte toda. Seda ma ei teinud, toda aga seevastu tegin." - Albert Camus, "Võõras"

Surmamõistetu seletab pikalt ja laialt vaimulikule elust. Ei hakanud siia terveid lehekülgi kirjutama. Hea raamat oli soovitan ka soojalt teistele. Tänud soovitajale raamatule tähelepanu juhtimise eest.

Elas kord minu naabruskonnas Mari. Maril jooksis alati järel suur poiste kari. Päris võluv naeratus, üsnagi särav teine oli. Päevast päeva korvpalli suvel sopsutasime väga lõbus oli. Kordagi kurbust ei peegeldunud ta silmis. Igal õhtul teda terve kamp koju saatis, sest siis sai ju vastutasuks kalli.

Eelmisel aastal, kui kohtusime hambaarstiks soovis saada teine. Naeratus ta näol oli sama siiras nagu ta seda oli esmakordsel kohtumisel.

Nimi muudetud, et säilitada isiku privaatsus.

Söön sidrunit suhkruga päris hea on.

Kirjutaksin praegu kuidas ma maadlesin agressiivse krambitajaga, kes ei reageerinud isegi 10mg Diazepamile ja olime sunnitud ta panema vaakumlahasesse. Seda kuidas ma elustasin ühte paadunud alkohoolikut tuba täis viinapudeleid suust eritumas pruuni mao sekreeti, adrenaliini manustades, naatrium kloriidi tilgutades samal ajal ventileerides ja süda masseerides. Raske on leida sõnu selle jaoks. Viidad pikad päevad sees õppides, õppides ja enne magama minekut veel kord õppides, aga siis tuleb see hetk mil kõik õpitu on vaja kasutusele võtta. Jooksed defibrillaatoriga jäisel lumisel tänaval maja poole lootes ise püstijäämisele elamus missugune.

Tallinna Kiirabi ma vist armastan sind.

On olnud tegude rohke nädal palju jõusaali, mis pole üldse hea mulle ja teistele, aga kuna käsku ei saa eirata eks ma siis mõnel päeval tegin vähe leebemalt ja üritasin motiveerida inimesi, kes tavaliselt ei tee peaaegu, et üldse.

Teisipäeval, kui ma ei eksi siis käisin ka lahangul. Jah, ma ei mäleta millal ma mida tegin andestust kallid kaasmaalased. Kahte siitpoolt teispoolsusesse lahkunud inimest lahati. Ühel olid süstimis jäljed ja teisel subkraniaalne hematoom, aga eks neid faktoreid, mis nende lahkumisele kaasa aitasid oli veel ei hakka pikemalt seletama. Ei olnud seal uhkeid skalpelle ja läikivaid tange olid täiesti tavaliselt tööriistad. Kujutasin ise ette midagi enneolematut, aga pidin pettuma, sest see ei tekitanud minus mingeid tundeid, aga päris huvitav oli kuulata ja uurida elundeid paar tundi. Pidime iseenesest olema seal ainult pool tundi, aga venis pikemaks.

Neljapäeval orienteerusin täisvarustuses joostes alguses mõtlesin küll, et no mida veel eks, aga väga mõnus oli. Võib-olla just sellepärast, et ma olin enda grupis alati see, kes tormas ees ja teisi jooksma motiveeris. Neljandaks jäime, sest kaotasime väärtuslikku aega viimast punkti otsides, kuna see oli meelega ära peidetud kuskile okste vahele. Tänu sellele võitsid ka need, kes just viienda punkti olid maha pannud. High five.

Täna siis oli ka kaks tööd. Tegin kahe töö peale kokku viis viga, mis olid üpris lollid, aga eks need jää ka pärast kõige paremini meelde. Esmaspäeval tuleb jälle kaks praktilist tööd. Kardan, et kukun elustamises läbi, sest seal lihtsalt pole eksimisruumi absoluutselt.

Tulemas on ka praktika kiirabis mmm seda ma ootan väga. Tahan juba oma tunked selga tõmmata uuh.

Ansambel Andur - Lapsed ja lennukid

Кризис психологии очень интересный урок.

Tegelikult on üldse MacGyver.
Aga mõtlesin siin, et võiks ju midagi planeerida :O
Helistab siis täna eks.

Merit, mis sa laupäeval teed?
Muideks McGuyver kirjutatakse nii :D