Lubasin bloogida, aga pekki noh aega pole absoluutselt

Eks ma uneajast panen midagi kirja täna :D

Oh õnnetust minust ei saagi autojuhti hoopis noorem allohvitser, mis seal ikka tuleb võtta maksimum ja hakata meedikuks vähemalt leiab hiljem siis kiirabis tööd.

Oeh Eleri saadki minust varem load kätte :D

Henri goes to Paldiski.

Ja täna juba olengi oma hubase kasarmu, hubases toas, mugaval taburetil.
By the way ärge kunagi pange hambapastat ja küünekääre hügieenitarvete kotti, sest pärast vaatab teile sealt vastu valge äpardus. Päriselt ka? Päriselt päriselt.

Boah käisin siis eile jõusaalis esimest korda peaaegu kolme kuu jooksul ja eks seda oligi arvata, et mingil määral on näitajad halvemaks muutunud vähemalt mulle tundus nii. Mul polnud enam seda plahvatuslikku jõudu, aga samas jaksasin nagu rohkem teha ilma ära väsimata.

Rinnalt surumine:
2x10 40kg
2x8 50kg
1x4 60kg

Polnud mõtet punnima hakata, kuna pühapäeva hommikul polnud kedagi ennast julgestama võtta, aga viiene seeria oleks kindlasti ära tulnud 60kg peal, kui mitte kuuene. Täna hommikul ärgates andis kerge lihasvalu ka tunda kohe näha, et pole ammu teinud :D

Aga vähemalt oli hea muusika mul kõrvus, sest see WE NO SPEAK AMERICANO, mis raadiost jõusaalis olles tuli ajab/ajas mu lihtsalt hulluks. See laul läheb samasse ämbrisse koos Rihanna - Revolveri, Dragostea mingi lauluga ja Ketchupi lauluga mul.

1. New Zealand Shapeshifter - The Touch (Netsky Remix)
2. Linkin Park - Robot Boy
3. Linkin Park - Wretches And Kings
4. Robyn - Hang With Me
5. Chase & Status Feat. Mali - Let You Go
6. Netsky Feat. Darrison - Escape
7. Dirtyphonics Feat. Tali - The Secret

Kolb täidetud mürgiga ja kass pannakse kasti, mis seejärel suletakse. Läheb mööda veidi aega me ei tea enam kas kass on elus või surnud. Hetkeni kuni me ei ava kasti ja sinna sisse ei vaata on kass nii elus, kui ka surnud.

Nii siis rahvas hankige endale piisavalt suur kast, ronige sisse ja te olete surematud. Küll ma olen ikka leidlik. Alati on ka võimalus hakata zombiks, kui eelnev variant teile ei sobi, sest te kannatate raske klaustrofoobia all, aga samas agorafoobidele täitsa hea valik.

Sidruni-Lagritsa Jenkki on hea.

Otsisin inspiratsiooni, mõtlesin pikalt isegi mõttetult pikalt, aga lõpuks ühendasin kaks juhtme otsa ära ja mõte hakkas jooksma.

Sõjaväe sööklas teadetetahvlil on üks flaier, et tule trenni. Mõtlesin siin täna, et davai lähen trenni jutt käib siis Kendo trennist. Kendo (Mõõga viis) kõlab huvitavalt miks ka mitte saab ju ometigi mõõgaga vehkida. Kes ei tahaks mõõgaga vehkida?

The purpose of Kendo

To mold the mind and body.
To cultivate a vigorous spirit,
And through correct and rigid training,
To strive for improvement in the art of Kendo.
To hold in esteem human courtesy and honor.
To associate with others with sincerity.
And to forever pursue the cultivation of oneself.

Thus will one be able:
To love ones country and society;
To contribute to the development of culture;
And to promote peace and prosperity among all peoples.

Everybody is Kung-Fu fighting. Khm. Kendo fighting.

Kid Cudi, Best Coast & Rostam of Vampire Weekend - All Summer. Jõhker!

Olen nüüd siis ametlikult sõdur. Mina, Henri H. tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile .. vanne antud. Huhuh lõpetasin baaskursuse hõbemedaliga, aga see pole vist midagi erilist kulda ju ei saanud seega mõttetu. Nüüd kus on vaba voli teha mida tahan leian ma, aga ennast ootamas käsku ülema, vanema või instruktori poolt. Täna poes käies oli veel imelikum, sest ma eristun ju selgelt teistest oma vormi ja torukotiga, pealegi ei tulnud minul kassas oma pangakaardi PIN kood meelde, aga kuna ma olen sõdur siis lubati võlgu jääda. Eh I kid tuli meelde lõpuks ikka. Kõik need väikesed asjad mida peame igapäeva elus iseenesest mõistetavaks, aga sõjaväes ära võetakse on taas minus kasutuses, aga nüüd kus ma võin ükskõik millal ja kus .. leian ma, et ei vajagi enam neid nii väga, kui ma varem olin neid vajanud.

Mõelge vaid ma pidin elama seitsme lauluga üle kaks kuud, sest ma vana imbetsill ei pannud oma mobiili laule täis.

Netsky - Tomorrow's Another Day
Dagö - Vaadake Paremat Poolt
30 Seconds To Mars - Closer To The Edge
Cyantific & Logistics - Brighter Day
A Fine Frenzy - Last Of Days
Black Eyed Peas - I Gotta Feeling
David Guetta Feat. Kid Cudi - Memories
Drake Feat. Young Jeezy - Unforgettable
Daft Punk - Something About Us

Ma tean mida te mõtlete. Henri, seal nimekirjas on ju rohkem, kui seitse laulu, aga vahepeal käisid mul ka külalised ja ma sain paar normaalset laulu juurde teiste valikus olnud laulude peale ma oma megabaite raisata ei soovinud ütleme nii. Pärast kahte kuud ringiratast käinud laulud hakkavad ikka päris kõvasti kõrvu kriipima.

Tunnen ennast taas elusana, kui kuulan seda minu jaoks tuli uut laulu, mis äsja endale soetasin. Mõnusalt jahe toon paitamas mu kõrvu.



Mis siis nüüd kuhu nüüd ma ei tea läheks kinno, jõusaali, trenni .. valikuid on palju, aega on ka omajagu. I gotta keep on moving even though I might be going in circles.

Lõpurännak jõudis lõpule kell oli 3:20 hommikul. Kõndisin päevaga maha 60 kilomeetrit, sest päeval oli mul veel üle 25 kilomeetri orienteerumist. Vedas neil, kes tegid oma orienteerumise päev varem ära, aga samas ei vedanud ka, sest nad ei saanud jutti ära käia ning hommikul olid valudes teades, et nad peavad veel öösel läbima 30 kilomeetrit. Rännak ise oli pikk ja vaevaline tundsid kuidas kohe kõnnid pankrannikult alla, sest pea käis ringi ja pankranniku äär oli väga lähedal kõigest 2-5 meetrit. Päris mitu inimest oksendas ja tasapisi hakkasid krambid inimesi vaevama. Võtsid kõige kaugema orientiiri oma silme ette, heitsid kõik mõtted peast ja kõndisid lihtsalt tuimalt teades, et kunagi saab see läbi ja saad pärast öelda ning mõelda endamisi, et ma ei andnud alla saavutasin enda jaoks midagi enneolematut. Olid üle valust ja väsimusest. See sobis mulle hästi olen alati olnud sellise mõtteviisiga. Kindlasti oli see siiani raskeim katsumus/tuleproov mu elus.

Mis ei tapa, teeb tugevaks hullemal juhul vigaseks.

Tippides edasi marss marss ehk siis sörk, mis ei ole sörk, aga on ka sörk.

Täna oli kiirrännak kaheksa kilomeetrit, kui läbisid selle oma jaoga viiekümne minutiga said kaks lisa päeva oma puhkusele, mis nüüd meid ees ootamas.

Muidugi mina, Henri, kes kirjutab siin oma saavutustest, saavutas oma jaoga taaskord midagi enneolematut ja tuli sinna viiekümne minuti sisse. High fives all around. Ärge arvake, et see oli kerge vastupidi mõni mees mu jaost isegi hakkas teadvust kaotama. Võtsin tema relva enda kanda. Mõtlesin, et oh pole hullu see üks relv, mis see ikka on, aga toho pele kiirrännakul on see ikka väga suur erinevus viimased sada meetrit tuli igatahes hambad ristis. Pärast muidugi hea tunne, kui terve jagu tuleb sind patsutama, et näe täitsid oma suure venna kohustust kandsid kellegi teise asju, kui ta ise lihtsalt enam ei jaksa. Olen rahul iseendaga nüüd tean, et olen võimeline enamaks, kui arvata oskan. Ma ei teagi, et oleksin varem nii suurt pingutust teinud. Parema jala säärelihas on kuidagi pinges väga ebameeldiv on kõndida.