Et nagu wow.. ausalt ka

Tippides edasi marss marss ehk siis sörk, mis ei ole sörk, aga on ka sörk.

Täna oli kiirrännak kaheksa kilomeetrit, kui läbisid selle oma jaoga viiekümne minutiga said kaks lisa päeva oma puhkusele, mis nüüd meid ees ootamas.

Muidugi mina, Henri, kes kirjutab siin oma saavutustest, saavutas oma jaoga taaskord midagi enneolematut ja tuli sinna viiekümne minuti sisse. High fives all around. Ärge arvake, et see oli kerge vastupidi mõni mees mu jaost isegi hakkas teadvust kaotama. Võtsin tema relva enda kanda. Mõtlesin, et oh pole hullu see üks relv, mis see ikka on, aga toho pele kiirrännakul on see ikka väga suur erinevus viimased sada meetrit tuli igatahes hambad ristis. Pärast muidugi hea tunne, kui terve jagu tuleb sind patsutama, et näe täitsid oma suure venna kohustust kandsid kellegi teise asju, kui ta ise lihtsalt enam ei jaksa. Olen rahul iseendaga nüüd tean, et olen võimeline enamaks, kui arvata oskan. Ma ei teagi, et oleksin varem nii suurt pingutust teinud. Parema jala säärelihas on kuidagi pinges väga ebameeldiv on kõndida.